Tänapäeval on Eestis sadu rahvakunstikollektiive, igal aastal korraldatakse folkloorifestivale ja rahvapillimeeste kokkutulekuid, tegutsevad eluvõimelised tantsuklubid ja noortelaagrid.

Millega sellist pärimuskultuuri taassündi seletada, kes seda kannavad ja milleks see vajalik on? Neile küsimustele otsitaksegi vastust käesolevas raamatus.

Uurimus põhineb ankeetküsitluse andmetel.