Andre töötas pikaldaselt, elas pikaldaselt; kolmekümne kahe aastaselt vaatles ta maailma nagu nooruk. Temast räägiti juba kui "väljakujunenud küpsest kunstnikust", kuid talle endale tundud, et ta oli just äsja asunud tööle. Andre isa, Normandia talunik, teadis hästi, kui pikkamisi kasvab õunapuu, kuidas raskeneb tiine lehm, kui tuleb selleks aeg; niisamasuguse kannatlikkusega jälgis Andre, kuidas asjad omandavad kuju ja värvi.