Kogumikku koondatud mõistetele on antud vabas vormis seletus, tuginedes entsüklopeedilistele teostele ja erialakirjandusele ning konsultatsioonidele seda valdkonda uurivate ja sel alal praktiseerivate spetsialistidega. Sõnade seletamisel on lähtud kahest põhimõttest: üheselt mõistetavad või spetsiifilised terminid on seletatud lühidalt ja mitmetähenduslikud või olulisemad on pikemalt lahti kirjutatud ning üldmõistelist terminit on vajaduse korral erialaselt piiritletud. Mõnel puhul on viidatud ka, mis tähendus on oskussõnal kõnekeeles. Sõnaseletustele on lisatud konkreetseid ja tüüpilisi näiteid, võimaluse korral ka Eestist. Kui Eestis leiduv näide on oletuslik või erandlik või on see nähtus siin üldlevinud, siis ei ole seda esitatud. Tähtis osa on pildimaterjalil, mis illustreerib suurt osa märksõnadest ning on valitud käesoleva sõnastiku spetsiifikat silmas pidades. Peale sõnastiku sisaldab kogumik ülevaated erinevatel ajastutel tegutsenud kümnest tuntud isikust, kes on jätnud Eesti aia- ja pargikunsti sügava jälje. Selle sõnastiku näol on tegemist esimese eestikeelse aia- ja pargikunsti ning maastikuarhitektuuri terminite koguga, mis võiks olla edaspidise mahukama ja põhjalikuma töö aluseks. Kaasamõtlemise eest täname Kreeta Sipelgat, Valdeko Lukkenit, Mart Hiobit, Marica-Maris Paju, Inge Kiislerit, Kadri Kihot, Ülle Kunnust, prof Zenia Kotvalit ja Sirle Undrust.