Romaani tegelasteks on erinevas vanuses inimesed kooliõpilastest pensionärideni, nende rõõmud ja mured on ühtaegu tavalised ja samas nii ainulaadsed – nagu meil kõigil. Värvikaks mustriks põimuvad tegelaste elusaatused pakuvad muhedaid muigeid, kaastunnet ja nukrat äratundmisrõõmu. Toimuva üle peab valvet elutarkusest pakatav tõupuhas krants František, kelle õpetussõnad perepoeg Velvole kõlavad nii: Peaksid endale selgeks tegema, mistarvis sa tegelikult õpid. Mina näiteks tean alati, mistarvis paremaid palukesi peidan ja matan. Nii tee sinagi: haridus on nagu peidetud kont, mida tulevikus võib vaja minna!