Lauri Kaldoja esikkogu "Panoptikon" asetab nii lugeja kui autori ühtaegu nii vaatleja kui vaadeldava positsiooni, jättes lahtiseks, millal ja kes keda parasjagu jälgib. Ning tegeldes ühtaegu nii inimese sise- kui välisruumiga.***Et uksekell viib vangla ükskord paradiisiringi, on nägemus, mis jälitab ja paneb uskumaEi taha külalist, vaid imet, täielisi hingiTeksti, mis ei kõnetaks, vaid sunniks vaikima