1991-2011

Paikuse valla kahekümnendaks aastapäevaks valmis raamat, mis annab tervikliku pildi Pärnumaa ühest kiiremini arenevast ja edukamast piirkonnast.

Esmakordselt avaldati sarnane raamat valla viieteistkümnendaks sünnipäevaks. Paikuse on juba ammust aega tuntud kodulooliste trükiste avaldamisega. Lisaks nimetatutele on seni valminud 6 vihikut kodulooliste uurimustega õhemate raamatutena. Käesolev raamat kordab põgusalt viis aastat tagasi ilmunud väljaannet kõige üldisemas osas, aga lisaks sellele täiendab ta oluliselt oma eelkäijat vahepeal toimunud sündmuste ja muutunud andmestikuga.

Paikuse valla maa-ala ajalugu on Eesti mõistes kadedaks tegevalt pikk, sest arheoloogilised leiud teatavad inimeste elutegevusest neis paigus juba alates mesoliitikumist saadik. Arvatakse, et Paikuse kohal võisid jäämassiivid püsida veel enam kui 12 000 aastat tagasi kuid pärast mandriliustiku taandumist loksus praeguse Pärnu ümbruskonnas pikka aega veel jääpaisjärv. Esmakordselt sai Paikuse valla ala maismaaks u 9600-9500 aastat eKr, mil jääjärv Läänemere nõos leidis väljapääsu ookeani. Tekkinud ühendusest kujunes peagi mereline faas. Joldiameri Veepind alanes kiiresti enam kui paarikümne meetri võrra. Nõnda sai ka praegune Pärnu linna territoorium maismaaks ja muistne Pärnu jõgi murdis endale väljapääsu merre umbes praeguse sängi kohal. Pärnu jõgikonna ala pakkus rikkalikku kalasaaki, kase- ja männimetsad rohkesti jahiloomi ning see meelitas kiviaja inimest umbes 9000 aastat eKr seda paikkonda asustama. Mis veel varem toimus ja kuidas inimene maa geoloogiliste muutuste pöörises hiljem on tegutsenud, seda saab raamatut kätte võttes iga lugeja ise uurida.

Raamatu vastu suurema huvi tekitamiseks olgu siiski veel öeldud, et kogu piirkonna areng sai tõuke juba 1833 aastal, mil Sinti rajati kalevivabrik. Kohalikud elanikud said tööd puudeveol ja ehitamisel. 1860 aastal ostis Zindtenhofi mõisa päriseks Sindi vabriku rajaja J C Wöhrmanni poeg C H Wöhrmann. Mõisa ümber kerkisid talud koos põldude ja karjamõisatega (Pustuski karjamõis). Suur osa paikkonna arengus oli ka raudteel, mis ühendas Pärnut Tallinnaga ja samas ka Pärnut ning Sindit. 1913 aastal sai mõisa rentnikuks Johannes Türk, kelle järgi nimetati ka Paikuse alevit läbivat oja.

Suuremat rõhku pööratakse ajavahemikule aastatel 2006 kuni 2011. Räägitakse olulisematest sündmustest ja saavutustest sellel perioodil. Olgu siin näiteks üks juhuslik valik, mis on oluliselt alevi ilmet muutnud. Viie aasta jooksul on Kooli tee läbinud korraliku noorenduskuuri – uus kõnnitee, uus tänavavalgustus, uus pärnapuudest allee.

Eraldi peatutakse Paikuse valla ja kõigi viie küla juures. Need on Seljametsa, Silla, Vaskrääma, Tammuru ja Põlendmaa külad. Nimepidi tutvustatakse samuti kõiki lugupidamist ja tänu pälvinud inimesi.