Otepää?

Seda igivana nimetust kannab pika ja sündmusrohke minevikuga Valga rajooni väikelinn, millest kommunismi ehitaval tänapäeval on kujunemas üha suureneva kuulsusega puhke-, turismi- ja spordi-, aga ka majanduslik ja kultuurikeskus. Kuid sellel nimetusel on ka veel laiem tähendus. Nagu endastmõistetavalt seostame Otepääga, kui seal kordki oleme viibinud, tema looduslikult kauni ümbruse, esmajoones Väikese Munamäe ja Pühajärve. Seda soodustab asjaolu, et piir linna ja ümbruse vahel ei ole terav. Linna põhiline osa paikneb samasugusel suurel (kuni 170 m üle merepinna), väiksematest küngastest ja lohkudest liigestatud pinnaga lavajal kõrgendikul, nagu neid ümbruseski mitmeid on. Seda kõrgendikku ümbritsevad ja kohati tungivad nagu lahtedena temasse laiad soostunud orundid ja nõod, milledest mitmed tähistavad samasuguste järvede endisi asupaiku, nagu neid ümbruses rohkesti leidub. Linna teine osa, nn. Otepää aedlinn, paikneb otse Pühajärve põhjakaldal. Siin-seal ulatuvad otse linna hooneteni metsatukad, põllud, rohumaad. Liikudes Otepää ümbruses laiemalt ringi, avardub selle nimetuse sisu meie kujutluses veelgi, haarates endasse Kuutse mäe ja Pangodi järve, Harimäe ja Valgjärve, Kääriku ja Kambja..., kuni lõpuks leiame, et "otepäälik" on kogu rahutu pinnamoega kõrgem ala, mis ulatub Elvast Antsla lähisteni ja Pukast Kanepini. See ala kannabki õigustatult Otepää kõrgustiku nimetust. Linn asetseb peaaegu kõrgustiku keskosas. Seetõttu tutvume «otepääliku» maastikuga juba enne Otepääle jõudmist, ükskõik millise ilmakaare suunast me ka linnale läheneksime.

-

Trükiarv 20000.