Oma lühikeseks jäänud elu jooksul suutis ajakirjanik Oskar Lõvi anda märkimisväärse panuse Eesti spordiajakirjanduse arengusse. Ta oli üks esimesi spordireportereid, kes kajastas omariikluse algperioodil kolme olümpiamänge, kusjuures Berliinis tegi ta seda esmakordselt eetri kaudu. Ta oli ideede ja vaimukuste genereerija. Asutas Spordipressi Klubi ja selle häälekandja "Olümpialehe", tegutses "Eesti Spordilehe" toime-taja  ja peatoimetajana ning tegi palju muud.Spordialade kuningaks pidas ta jalgpalli. Tema spordirepor-taa˛e peeti köitvateks, ta oli hea sõnaseadja ning osav kõne-mees. Olles küll hea ajakirjanik, ei osanud ta olla kaval ja ettenägelik poliitik, mis ilmnes tema töös rahvuskogu ja riigikogu liikmena.Vabaduse kaitsjana ja avaliku elu aktiivse tegelasena langes ta Nõukogude võimu repressioonide ohvriks ja hukati 39-aastaselt Sverdlovski oblastis Sevurallagis Sosva vangilaagris 1942.aastal.