Maailmarändur Aado Lintropil saab selle, talle omases loodust ja hingeliikumisi jälgivas laadis kirjutatud koguga pool tosinat luuleraamatut täis. Autori tähelepanu pendeldab ühelt poolt kodu- ja sisemaailma ning teisalt kaunite kaugete paikade vahel. Raamatu neljast tsüklist kahes („Pimedal ajal“, „Sõnajalaga“) viibib lugeja enda tuttavas olustikus, sellele meeleolule sekundeerivad kaks tsüklit („Ma olin Calcatas“, „Dolpa päevik“) avavad vaated Itaalia orgu ja Nepaali kõrgmägedesse. Vaatleja tähelepanu on nagu kuru oru ja lumiste mäetippude vahel – temata ei teaks me kummastki midagi.Autor tänab toetuse eest Väinö Tanneri Fondi ja Eesti Kultuurkapitali