Valik autori isamaateemalist luulet, kus ta valutab südant Eestimaa pärast.

TUHAT MUREKURDU

Eestimaa su pinnal.

Enam meid ei toida

sinu põllud, lahed

ikkagi sind hoida

on me kindel tahe.

Külasid ja linnu

katmas saast ja nõgi

kalalkäimisinnu

võtab järv ja jõgi.

Iga eesti pere

südant valutab

võõrakeelne tere

õuel jalutab.

Õlistumas jõgi

järvesopp ja meri.

Või ehk siiski miski

meile lootust annab

keset surmariski

surmast välja kannab.

VANGID ON JA VANGIMAJA

mõni riik

ei rohkem vaja.

MEIE RIIGIS RUMALUST

on hinnatud kui jumalust

sest alati just rumalad

meil ongi pärisjumalad.