Kas te esitate endale aeg-ajalt küsimuse: miks mu kolleeg (juht, alluv) just nii käitub? Kas ma saaksin seda kuidagi muuta? Mida ma võiksin teha teisiti?

Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist kollektiivis. Rõhk on siin üksikisikut ja rühma puudutavatel protsessidel ja tegevustel, elulistel näidetele ja juhtumite analüüsil.

See psühholoogiaraamat on heaks õpikuks neile, kes õpivad ärijuhtimist või käivad täiendkoolitusel, aga ka kõigile teistele, kes teema vastu huvi tunnevad.

Organisatsioonikäitumise lai valdkond on raamatus jagatud kümneks peatükiks:

üksikisiku käitumine

motivatsioon

rühm ja meeskond

organisatsiooniteooria

juhtimine ja eestvedamine

organisatsiooni struktuur

võim, poliitika ja konflikt organisatsioonis, organisatsioonikultuur

rahvuskultuuri mõju organisatsioonikäitumisele

juhtumiuuringud

Mitmete alapeatükkide läbitöötamine võiks olla kõigile juhtidele tungivalt soovituslik. Näiteks selline alapeatükk nagu Hoiakud ja väärtused, kus selgitatakse, kuidas hoiakud määravad inimese nii positiivse kui negatiivse käitumise organisatsioonis. Kaasaegse juhi üks ülesannetest on mõjutada hoiakuid organisatsioonis, et toetada strateegilist või kultuurilist muutust, rõhutab autor, Northamptoni ülikooli ärikooli dekaan Dr. Ian Brooks.

Teema juurde toodud juhtumianalüüs räägib sellest, kuidas tajutakse töökohas vanemaealisi töötajaid. Sellest on saanud oluline teema, sest rahvastik vananeb üha ning pensioniealised on tervemad ja aktiivsemad kui kunagi varem, märgib Brooks.

Väga aktuaalsed teemad on ka ajajuhtimine, emotsioonide mõju ja suunamine organisatsioonis, eestvedamisstiilid jms.

Raamatu lisaväärtuseks on täiendava kirjanduse ja netilinkide põhjalikud viited.

1990. aastate algul öeldi, et organisatsioonikäitumises uuritakse inimeste käitumist organisatsioonis, kuid järgmisel kümnendil lisandus veel uus aspekt − organisatsioonide käitumine nende keskkonnas. Need kaks vaatepunkti ongi ühendatud uude «Organisatsioonikäitumise» raamatusse ja seetõttu võib seda pidada igati kaasaegseks. Organisatsioonipsühholoogiale kui uurimisobjektile panid aluse B. Bass ja H. Leavitt 1960. aastatel, kuid iseseisvaks teemaks kujunes organisatsioonikäitumine paari järgneva aastakümne vältel, kusjuures esmalt oli fookusteemaks indiviidiga seonduv. Sellest ajast pärineb ka ütlus, et motivatsiooni teema on organisatsioonikäitumise «süda».

Üksikisiku käitumise analüüsiga alustatakse ka selles raamatus ning palju tähelepanu pööratakse motivatsiooniga seonduvale.

Töise tegevuse analüüsimisel jõuti kiiresti arusaamale, et sotsiaalsed protsessid on samavõrd olulised või isegi tähtsamad kui ühe inimese piires toimuv. Seetõttu on rühmaga (või grupiga) ja organisatsiooni enda toimimisega seonduv tavapäraselt organisatsioonikäitumise käsitluste osa. See teadmus võimaldab analüüsida, kuidas teiste inimeste tegelik või kujuteldav kohalolek üksikisiku tegevuse tulemuslikkust mõjutab. «Organisatsioonikäitumise» raamatus on need teemad mitmekülgselt avatud ning illustreeritud. Eesti lugeja seisukohalt tuleb eriti väärtuslikuks pidada organisatsiooniga seonduva esitlust, sest tegemist on kaasajal väga olulise rolli omandanud teadmusega.

Käesoleval raamatul on kaks tugevat külge: hea alusmaterjal ja õnnestunud eestindamine. «Organisatsioonikäitumine» on hästi koostatud õpik, sest selles on autorid on järginud kõiki õppematerjali esitlusele esitatavaid nõudeid − materjali struktureerimine, asjakohased joonised ja tabelid, võtmemõistete esitamine, juhtumite analüüs, esitatud on täiendavat kirjandust (sh internetimaterjale).

Eraldi vajab esile tõstmist Marja Vaba töö materjali eestindajana. Tulemus on suurepärane ja seetõttu õpiku kasutamine hariv ka eestikeelsete mõistete seisukohalt. Tõlgitud on sisu, mitte sõnu. Eelnevat kokku võttes võib öelda, et ilmunud on uus õpik, mis on sobiv õppetöös rakendamiseks ja annab ideid, kuidas praktilisi organisatsioonilise käitumise probleeme lahendada.

Maaja Vadi

Tartu Ülikool, juhtimise professor