Ajaloolased, sotsioloogid ja filosoofid alles annavad tähenduse sellele, mis toimus 2004. aasta novembris-detsembris Ukrainas. Pärast massiliste valimistulemuste võltsimiste ilmsikstulekut kogunesid Juštšenko toetajad Kiievis ja paljudes teistes Ukraina linnades tänavatele ning nõudsid Juštšenko presidendiks kinnitamist. Samal ajal alustas Ukraina president Kutšma võimu üleandmist ametlikult võitnud kandidaadile Janukovitšile.Tundub küll veidi pateetiline, kuid on selge, et oranž revolutsioon muutis ukrainlaste teadvust – nad teadvustasid oma õigust olla rahvas. Just seetõttu võib neid sündmusi võrrelda eestlaste taasärkamisega 1980. aastate lõpus.“Oranži revolutsiooni päevikus” on Silver Meikar kirjeldanud sündmusi revolutsiooni esimestest päevadest kuni selle lõpuni. Tegu on sisemise vaatega sündmustele kõrvalise isiku poolt, kes noorusliku maksimalismiga võtab kõike toimuvat kui oma isiklikku asja.Sellest raamatust ei leia sündmuste süvaanalüüsi. Raamatus on ajaloo hetked, mida on jäädvustatud inimeste ja sündmuste kaudu, mis jätsid osalejate mällu ja hinge kõige eredama jälje. Neid hetki on üritanud kinni püüda ka kaamerasilm – päevikut illustreerib sadakond autori poolt tehtud fotot.