Katkend rasedusjutustuse kaanelt: See olend mu sees! Ma muutun nii araks. Saan peapöörituse, kui mõtlen sellele. Ma ei saa ka midagi ette võtta: midagi mõjutada, mitte kuidagi kaasa aidata ega üldse mitte midagi muuta. Ta aina kasvab ja kasvab. Ma ei julge sellele mõeldagi, et mu kõhus on mulle midagi nii võõrast nagu operatsiooninuga, mille kirurg on sinna unustanud, nagu uss, mille oled pirni süües alla neelanud või nagu parasiit, kes on end vererikastesse kudedesse imenud. See on selline hirm, mis mul pidevalt varrukast võtta on ja aeg-ajalt sealt ka ise välja hüppab nagu mõni tige loom puurist. Mis mu sees küll kasvab?