„… Eesti-küsimus on ennekõike südametunnistuse asi, kogu õigeusu südametunnistuse asi, torkiv pind, mis näitab, kuidas me evangeeliumi mõistame ja selle järgi elame oma suhtumises kõige väiksemasse, keda kõige suurem ebaõiglaselt rõhub, sest väike on jäetud iseenda hooleks. Probleemid, millest isa Grigorios Papathomas meile räägib, on tõelised. Need eeldavad suuri panuseid nii moraali vallas kui ka kirikutevahelistes suhetes. Nõuda valjul häälel rõhutuile vabadust on üks asi, aga maksta koos rõhututega selle vabaduse eest ränka hinda siirast ühtekuuluvustundest ja vankuma löömata on hoopis midagi muud! Käesoleva raamatu pealkiri on selle õnnetuks, kuid ilmekaks näiteks… Andes oma nõusoleku seda eessõna kirjutada, tundsin teatavat kartust – ei tahaks kellelegi varju heita, ei tihka olukorda halvemaks muuta. Vaatamata pimedusele, mis meil Eestis ligi pool sajandit valitses ja millest hoolimata suur osa meie inimestest siiski ei lakanud edasi minemast, teadmata, nagu ütleb prantsuse vanasõna, kas minnakse „terade või sõkalde järele“, olen siiski kindlalt veendunud, et Jumal teeb isegi kõige tühisematest asjadest, lausa ei millestki suuri asju, nagu Tal tavaks on.See raamat äratab minus pealkirjale vaatamata pigem optimismi kui pessimismi…Tõeline vabanemine ja tõeline vabadus tähendab olla seotud Jumalasõnaga nii palju kui võimalik. Lõppkokkuvõttes on meie Kiriku tulevik just see Sõna ja ainult Tema, see Sõna, teeb nii, et meie Kiriku olemasolu iga hetk siin maailmas on armu hiilgav, üha uuenev kohalolu.“STEFANUSTallinna ja kogu Eesti metropoliitRaamat on eesti ja vene keeles.