Loomingu Raamatukogu nr 35.

-

Näidend.

-

Lühidalt on lugu sellest, kuidas vana kooli sõjamees Harold on olnud koos sõbra, Nagasakile aatomipommi visanud piloot Looseleafiga juba kaheksa aastat kadunud. Naisel Penelopel on vahepeal tekkinud kaks armukest/kosilast ja nende poeg Paul sirgunud 12-aastaseks. Mehed naasevad ja leiavad eest hoopis teistsuguse maailma, kust nad kaheksa aastat tagasi lahkusid. Mehed on oma minevikus tapnud sedavõrd palju inimesi, et nüüdne rahulik argielu tundub võõras ja vaenulik, kus nende tapajutud kõlavad pigem põneva filmi kui tõelisusena. Lihtne lugu, kus põrkuvad keerukad suhted ja hoiakud.

-

Eesti lugeja sai Vonneguti näidendiga tutvust teha juba 1975. aastal, mil see ilmus Loomingu Raamatukogus, tõlkijaks ja eessõnaga varustajaks Valda Raud. Näidend ise valmis aastal 1970 ja sai maailmaesietenduse samal aastal New Yorgis, kus seda mängiti vaid pool aastat, katkestuse põhjuseks näitlejate üldstreik. 1971. aastasse jääb näidendi põhjal Columbia Pictures’is Mark Robsoni tehtud film, mille kohta Vonnegut ise ütles, et film oli kohutav (an awful movie).

-

Näidendi algne nimi oli naispeaosalise järgi Penelope. Jah, sama nimi, mis Odysseuse igitruul abikaasal. Vonneguti enda sõnul olevat naispeategelase mõte tulnud nimelt kunagisest imestusest, kui naeruväärne on naisel kakskümmend aastat oma kadunud meest oodata ja samas loobuda armuelust. Juba aastal 1951 kirjavahetuses oma toimetaja ja kirjastaja Knox Burgeriga mainib Vonnegut Penelope-nimelist näidendit. Lõpuks sai kirjanik oma mõtte läbi mängida, kinkides Penelopele Õnne sünnipäevaks,… näidendis lausa mitu armukest.

-

Trükiarv 23000.