Näitleja ja kirjaniku Tiia Kriisa sõnastatud omaeluloolisi ajakaugusi ei värvi nostalgiline kuldne udu, kogu aeg annab ta tunda tekstitagust maailma, samas seda ikkagi läbi varjumängu kujutades. Lugeja leiab

siit elu ja loo, milles väikesed võidud kasvavad tõdemuseks – see Siberist tagasi tulnud tüdruk tuleb toime, “ta ei raatsi oma saatusest ilma jääda”. Kuigi raamatus on olemas ka täistuuridel keerlev teatrimaailm, on tegemist näitlejanna mõtte-, tunde- ja tajupäevikuga, kus pealisülesandeks jääb inimvaimu areng kunsti, kirjanduse ja

elamuste kaudu.

Rikkalik fotomaterjal on pärit Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist,

„Endla“ teatrist ja autori kogust.