Autor asetab luubi alla ühe raskema perioodi eesti rahva elus – 1918. aasta. See on esimene selleteemaline monograafia nõukogude teadlase sulest. Üksikasjalikult lahkab autor saksa anastajate röövpoliitikat, valgustab eesti töörahva olukorda, okupatsioonivõimude terrorit, Eesti majanduselu laostumist, okupantide ja kohalike mõisnike sepitsusi Balti hertsogiriigi loomiseks, ühtlasi aga kujutab ka eesti töörahva võitlust Kommunistliku Partei juhtimisel võõraste võimukandjate vastu ning pingutusi nõukogude võimu taaskehtestamiseks.

Teatavasti on eesti emigrantlik ladvik Läänes ja mitmedki Lääne-Saksamaa ajaloolased avaldanud nimetatud ajalõigu kohta rohkesti kirjutisi, milles õigustatakse sakslaste «missiooni» Baltikumis ning maalitakse 1918. a. sündmusi sootuks vildakas valguses. Käesolev teos näitab nende kontseptsioonide ebaõigsust ja faktide sihilikku moonutamist.