Luuletaja ja esseisti kaheksas luulekogu paistab silma oma rahu- ja harmooniataotlusega, sisemise selguse ja puhtusega; selles kõneldakse igapäevasest elust, ent hariliku ja üksiku tagant tõuseb seos üldise, suurega. Autori luuleteksti vaheldavad mõned luuletõlked (Li Bo, Harry Martinson, Bo Carpelan, Petronius, Sappho) ja eesti rahvalaulud, aidates luua luulesilda eri aegade ja mõttesarnasuse vahele.