Mida saab nimetada armastuseks, millal võib öelda, et keegi on andnud tõelise nõusoleku? Nii küsib Vanessa Springora esikromaan, vahedapilguline sissevaade haavatava neljateistaastase mõttemaailma. „Väike V“ kiirustab suureks saamisega ning astub vabatahtlikult otsekui lõksu – ebavõrdsesse suhtesse endast rohkem kui kolm korda vanema mehega, tunnustatud kirjanikuga. „Nõusolek“ tekitas Prantsusmaal intensiivse arutelu pedofiilia teemal ning viis konkreetsete sammudeni nõusoleku juriidilise määratluse muutmiseks.

„Valetamine ongi kirjandus, mu kallis sõber! Kas te siis seda ei tea?“ paiskab romaanis teine kuulus kirjamees tuge ja lohutust otsivale V-le näkku. „Nõusolek“ näitab otsekui vastusena, et hoopis tõe väljapuhastamine kõige valusama kihini võib olla äärmiselt mõjuv kirjanduslik saavutus.