UNESCO andmeil oli 1960-ndate lõpus maailmas alla 25-aastaseid noori pool maakera rahvastikust, mitmel maal oli noorte arv isegi 60% rahvastikust.

Noore põlvkonna saatus on peamisi sotsiaalseid probleeme.

Mis ootab noort inimest tulevikus? Missuguse osa annab noor põlvkond teaduse, kultuuri, tehnika arengusse? Millega rikastab rahva revolutsionilisi traditsioone? Kas noortel on küllalt vastutustunnet, mõistavad nad, et sotsiaalse progressi tulevik on lahutamatult seotud nende nende kommunistliku veendumusega, moraalse tugevuse ja kõrge kodanikutundega?

Paljusid noorteprobleeme arutatakse küllalt sageli mitmesugustel kongressidel ja konverentsidel. See eriline huvi noorte vastu on tingitud ennekõike sündimuse tunduvast suurenemisest sõjajärgsetel aastatel, nn. demograafilisest plahvatusest.