Vaino Vahingu päeviku põhjal.

-

Unt on salakavalam kui arvatakse. Ta pole primitiivne sensuaalne hüsteerik, ei ta on keerulisem,” kirjutab Vaino Vahing oma päevikusse 16. mail 1972.

-

“Viimane kord Tartus tunnistasin, et Tartu on mulle psüühiliselt mürgine. Hakkan jalamaid hüsteeritsema, ilmuvad masendusmeeleolud, maaniad, iga maja kutsub esile mälestuse millestki jäledast, mõnest halvasti lõppenud orgiast, mõnest enesehäbistusest, mõnest peavalust. Mürgine ülikoolilinn,” kurdab tormi ja tungi aastate kodulinna väisanud Mati Unt kirjas Vahingule (23. august 1973).