Kaunis kogumik Anna Haava luulet. Kujundanud ja illustreerinud Vive Tolli.

-

Sisaldab luuletusi:

Nõmmelill, Järv leegib eha paistel, Ei saa mitte vaiki olla, Kõik kallile, Tuksuv süda, Võin, Kui sa tuled too mul' lilli, Küll oli ilus mu õieke, Ööbiku surm, Sinu vanaema, Uudis, Koit istus taeva ääre pääl, Tänu tahtis bassi laulda, Vai sedasi suad mehele, Ilmar ise, Kohus, Köögis seisab, Mõõk ühes Piibel teises käes, Sina Soodom ja Gomorra, Noored raugad, Meie, Eest ära, Tormides ja surmaohus, Ei tule luule tuulest, Valitud kunst, Lauliku süda, Siis mine laulusid lukustama, Kui puhus mu katusekambri tuul, Üks on minul püham koda, Põhjamaa lapsed, Oh kodumaa, On püha mulle mu kodumaa muld, Veelgi hinges nagu laulu.

-

NÕMMELILL

Kanarbikus kasvasin, sambla süles sirgusin,

kaste külm mind kaisutas, pilve puhkel paisutas:

olen nõmmelill.

Tuli päike, tulisilm, teiseks, teiseks läks kõik ilm.

Laasi hakkas hiilgama, õhud õrnalt õõtsuma,

ilutsema ma.

Metsas liikus muistne jutt, minu laugel hale nutt:

võind ei õnnel hõisata ega leinal laulda ka:

olen nõmmelill.

Oleks sügis, sureksin, sambla süles närtsiksin!

Ei või õnnel hõisata ega leinal laulda ka:

olen nõmmelill.