“Nalja ja selle seost teadvustamatusega” on nimetatud Sigmund Freudi kõige lõbusamaks, kuid samas kõige filosoofilisemaks teoseks. Freud uurib siin ohtrate naljanäidete varal naljale iseloomulikke tehnikaid, tendentse ja motiive ning nalja sotsiaalseid tagamaid. Ühtlasi võtab ta kokku oma seisukohad teadvuse ja teadvustamatuse vahekordadest ning kirjeldab unenäotöö protsesse, seostades neid nalja psüühiliste protsessidega.

Käesolevast väljaandest leiab lisaks Freudi essee “Huumor”.