2. trükk

Artur Adsoni „Nakits“, südamlik poeem väikesest truust taksikoerast, jäi sõna otseses mõttes ajaloo rataste vahele. Ta ilmus esimest korda Tallinnas 1944. aasta augustis, maailmasõja ajal, kui sakslased olid minemas ja venelased tulemas ja eestlastel oli muudki teha kui kena koeraraamatut tähele panna. Vaevalt kuu aega hiljem oli kirjanik ise sunnitud üle mere Rootsi põgenema. Nüüd tulevad koju tagasi ta raamatud.

„Nakits“ on mõnus lugu, mida võiks pajatada kindlasti igast korralikust koerast. Must taks ei tee ju mingeid imetrikke ega kõnni kahel käpal – ta elab kõige harilikumat koeraelu. Jahib kasse ja haugub oravaid, eksib ära ja satub koguni autorataste alla. Teeb oma krantsitempe ja nakatab elurõõmuga.

Illustreerinud Liidia Jürisson