"Selleks, et anda laval täisväärtuslikku elu, et kuju laval "hingaks", tuleb käia pikk tee. See tee sarnaneb naise rasedusega. Osa tuleb "küpseks kanda". Kui näitleja tahab ausalt ja puhtalt "oma osa küpseks kanda", peab ta pidama eluviise, milliseid peab ema, oodates last, keda ta armastab juba ette. Ema unistab, et ta laps kasvab kõige targemaks ja kõige ilusamaks, ema peab vajalikult jalutama, peab sööma seda, mis on kasulik tulevasele kodanikule, peab paljust loobuma tulevase lapse kasuks. See ongi emakutse vaev, väsimatu vaev."