Raamat «Naiseks, emaks ja daamiks» on loogiline jätk eelmise aasta lõpus ilmunud 231. lk raamatule «Meheks, isaks ja härrasmeheks», mis omas väga suurt populaarsust ja leidis laia lugejaskonna (ilmus ka kordustrükk).

Kuna emaks saadakse juba last kandes, siis sisaldavad juba alguse peatükid endas emaks saamise ja olemise bioloogilisi tagamaid, seda enam, et tüdrukul on kõik munarakualged olemas juba sünnimomendil.

Ka tüdruku mängud, mängunurk ja tegemised on hoopis teistsugused kui poisi omad. Kindlasti on tüdruku mäng oma nukuga psühholoogiliselt ja sotsiaalselt hulga tõsisema kandepinnaga kui seda poisi mäng autode või tinasõduritega.

Suuri erinevusi on täheldatud poiste ja tüdrukute õppimises, ja seda eriti viimasel paaril aastakümnel. Kas ikka jätkata tüdrukute ja poiste koos õpetamist? Kas on olemas ka pehmemaid alternatiive? Püüan ka siin üht-teist selgitada.

Teismeea kriis on tüdrukutel küll lühem, aga oma olemuselt sageli sügavam ning raskemini läbitav. Millised probleemid vaevavad tänapäeva teismelist tüdrukut ja kuidas neist üle saada? Kindlasti ei saa siin mööda minna toitumishäiretest, varajastest seksuaalkogemustest, abordist, migreenist, depressioonist jt. olulistest küsimustest. Günekoloogilistel alateemadel andis lahkesti nõu minu õde, doktor Edda Väin, kes on vastavaid artikleid avaldanud ka mitmetes ajakirjades ja töötab praegu Tallinnas Meriväljal asuvas erahaiglas Fertilitas.

Ka ei jää käsitlemata peatükk pahadest tüdrukutest ning teismelistele omastest käitumishäiretest. Raamatust peaks vastuse saama ka sellele, mida tähendab naiselik armastus ja sõprus.

Omaette käsitlemist leiavad ema ja tütre, ema ja poja suhe ning ka vanaemaks ja ämmaks olemine. Kuidas aga olla korraga naine, ema, armastav abikaasa ja daam? Vast saab ka siin leida sobiliku kompromissi.

Mööda ei saa ka minna naiste kliimaksist ja vananemisest.

Raamatu lõppu püüan panna mõningaid teste, mis aitava ennast naisena paremini tundma õppida.

Toivo Niiberg