38. raamat EPL sarjast XX sajandi romaan.

-

Kui ma oleksin naiseks sündinud, oleks minust kindlasti saanud prostituut. Kuna ma aga olin sündinud meheks, siis oli minus pidav iha naiste järele, ja mida lihtsamad naised, seda parem. Ja samas naised – eriti head naised – hirmutasid mind, sest lõpuks jahtisid nad su hinge ja seda osa hingest, mis mul veel alles oli, tahtsin ma hoida iseendale. Põhiliselt igatsesin ma prostituute, kõige labasemaid naisi, sest nad olid rämedad ja tundetud ja neil polnud isiklikke nõudmisi. Sa ei kaotanud midagi, kui nad sust lahkusid. Ja samas igatsesin ma õrna ja head naisterahvast, hoolimata hinnast, mida tuli maksta. Kaotajaks jäin ma nii või teisiti. Tugev mees oleks mõlemat sorti naised jätnud kus see ja teine. Aga ma ei olnud tugev mees. Nii võitlesin ma oma naisevõitlust edasi ja võitlesin naise ideega iseendas. Legendaarse Ameerika kultuskirjaniku ja elukunstniku Charles Bukowski (1920–1994) kolmas romaan kirjaniku Henry Chinaski dekameronlikust odüsseiast – vahest võiks seda nimetada ka häbituks seksuaaluurimuseks naise (ja ka mehe) olemusest. Talle nii omaselt kirjutab Bukowski näilise muretusega inimelu silmakirjalikkusest, muiates kerge irooniaga kõige ja kõigi, sealhulgas ka iseenda üle. Bukowski populaarsus põhineb tema ilustamata ja kohati sündsuse piire ületaval väljendusviisil ning igavikuliste teemade teravmeelsel lahkamisel.

-

Charles Bukowski on pärit Saksamaalt. 1922. a, kui Charles oli kaheaastane, kolis perekond Los Angelesse, mida peagi mõjutas USA-d tabanud suur majanduskriis. Kodus halvasti koheldud Bukowski avaldas noorena paar lühijuttu, aga katkestas seejärel kirjutamise ligi kümneks aastaks. Ta rändas mööda Ameerikat, töötades juhuslikel töökohtadel, hiljem pidas pikemalt postiljoni ja postiametniku ametit.

-

Akadeemiline kirjanduskriitika pole lõpuks kultusliku staatuse saavutanud Bukowski teostele kuigi palju tähelepanu raatsinud pühendada. Muretus stiilis kirja pandud jutud sisaldavad ohtralt joomist, kiiret seksi ja ropendamist. See moodustab konservatiivse väärtkirjanduse austaja jaoks barjääri, mis on küll formaalne, kuid raskelt ületatav.