Jaan Kärner (1891-1958) on olnud üks kõige viljakamaid autoreid eesti kirjandusloos, kes on avaldanud luuletusi, proosat, kriitikat ja kirjandusteaduslikke uurimusi. Ajaproovile on sellest kõige paremini vastu pidanud luule. Jaan Kärner on kokku avaldanud 12 luulekogu, 10 romaani, 4 näidendit, 3 kriitikaraamatut ja 3 teatriajaloolist uurimust; lisaks arvukalt artikleid ajakirjanduses. Luulekogudest vääriksid praegusel ajal tähelepanu näiteks kogud "Lõikuskuu" (1925) ja "Rändur vilistab" (1928) ning värssromaan "Bianka ja Ruth" (1923). Kärneri romaanidest tuleks nimetada väikelinna elu kujutavat "Soodoma kroonikat" (1934) ning varafeministlikku "Naine vaesest maailmast" (1930).