Taani kirjaniku Dorrit Willumseni (1940) romaani aluseks on Bütsantsi keisrinna Theodora (u. 500-548) kirev elukäik. Vabastatud orja tütre, riivatu tantsijanna, Konstantinoopoli kauneima lõbutüdruku peadpööritav tõus keiser Justianuse kõrvale troonile ei ole pelk juhus, vaid suuresti naise auahnuse, kavaluse ja visaduse vili. Theodora oskab kättevõidetud võimu ja luksust nautida ning täiel määral ära kasutada. Legendides on ta kord pühak, kord deemon. Samamoodi on värvikas jutustus tema elust ühtaegu liigutavalt siiras ja jõhkralt otsekohene.