Näidendiraamat on nagu mänguasjakast, mis on viidud pööningule, kuna mängija on oma mängud mänginud ja liikunud eluteel edasi. Nii on ka need näidendid siin kaante vahel elanud ära oma toreda lavaelu ja lähevad nüüd pööningule, lootuses, et äkki sünnib kunagi üks laps, kes leiab selle kasti, ja need ajahambast puretud lelud äratavad temas fantaasiaid ning algab uus mäng.