Öeldakse vaid: Agatha Christie ja kõik noogutavad, ahaa, Hercule Poirot ja see vanapiiga, jaa-jaa… On kahetsusväärne, et kogu dame Agatha looming on neist kahest varjutatud. «Nad tulid Bagdadi» ongi raamat, mida lugedes peaks igaüks muutma oma arvamust Christiest.

Tegu ei ole tavapärase kinnise ruumi mõistatusega: tegevuspaik on maailm. Tegu ei ole nutika detektiiviga: keegi ei saa algul millestki aru. Vaid puänt on eht Christie laadis ootamatu. Kõik kokku annab põneviku, mille peale Tom Clancy endale vastu pead peaks taguma, Ludlumist rääkimata. 50. aastate vabisev Briti impeerium, Iraak, rahvusvaheline vandenõu, ilusad naiivsed tüdrukud, mehised mehed, Orient – kõik on siin. ei ole põnevikuks kõrgtehnoloogiat vaja.