Orientalisti ning indoloogina on Andres Herkeli eriliseks huviobjektiks inimese meel ja selle avaldumine muistsetes kirjalikes tekstides. Raamatus püüab autor heita uut valgust psühholoogia ja mõtlemise ajaloole, esitades kõige olulisema, mida kahel vana-india tähtsamal tekstitraditsioonil - ipanisadidel ja

budismil - on meile anda.

Kuidas vaadeldakse taju ja mõtlemist, elu ja surma, põhjust ja tagajärge, saatust ja saatuse kujundamist? Kuidas suhestavad omavahel müüt ja ajalugu, müüt ja psühholoogia, müüt

ja kirjandus ning müüt ja teadus?

Esimeses peatükis on vaatluse all taju probleemid. Teine peatükk tegeleb mäluga, rõhutatakse sõna eksistentsiaalset tähendust,

mis kätkeb endas vaimse pärivuse ideed.

Kolmas peatükk käsitleb sõltuvusliku tekkimise kontseptsiooni budismis. Neljas peatükk uurib mõtlemist.

Mõtlemise ja müüdi vahekord on tema uurimuses leidnud huvitava originaalse lahenduse, mis annab lootuse arvata, et selle

raamatu mõju on ergastav ja kestev.