2007. aasta septembris Narva Muuseumis toimunud X Eesti muuseumide festivalile. Pühendatud toimetised museoloogia ning sealhulgas ka Narva Muuseumi ajaloo teemadel. Museoloogia alane teoreetiline artikkel museaalsetest ideaalmaastikest ehk muuseumiekspositsioonide tüpologiseerimise võimalustest ja valikutest on valminud museoloog Mariann Raisma (Eesti Ajaloomuuseum) sulest. Näituste tegemise praktilist külge ja museaalide kasutamisvõimalusi ja säilitusvajadusi selgitab peavarahoidja Riina Reinvelt (Eesti Rahva Muuseum) ning näitustele järgneva pedagoogilise töö nüansse analüüsib giid-metoodik Virve Tuubel (Eesti Rahva Muuseum). Eesti muuseumitöötajate töid ja tegevusi Eesti muuseumide festivali raames ning Narva festivali ajaloost kirjutab aga Merike Ivask (Narva Muuseum). Kajastamata ei jää ka Narva Muuseumi ekspositsioonialane töö. Kauaaegne muuseumi töötaja Aili Vester kirjutab pärast Teist maailmasõda toimunud ekspositsioonide tegemisest Narva linnusesse, sealhulgas ka esimestest ekspositsioonidest linnuse õuel asunud kasarmuhoones. Näituste kuraator Kalev Saar on koostanud ekspositsiooniajaloo artikli täienduseks nimekirja aastatel 1997-2006 Narva linnuses eksponeeritud näitustest, mis annab hea ülevaate Narva Muuseumi näitusealasest tegevusest ning suhetest teiste muuseumite, raamatukogude ja arhiividega, erinevate riikide saatkondade ja kultuuriinstituutidega ning kunstnike ja fotograafidega. Lisaks museoloogilisele tööle on kaante vahel ka Svetlana Andrejeva muuseumimaterjalidele põhinev artikkel, mis analüüsib läbi sajandite Narva tänavavõrgu kujunemist ja toponüümikat. Vaatamata sellele, et toimetistes kajastatakse eelkõige muuseumitöötajaid erutavaid ja huvitavaid probleeme, jätkub siin lugemist ka ajalooarmastajatele ja eriti Narva ajaloo huvilistele. Seda enam, et iga ajaloohuviline on potentsiaalne muuseumisõber, kes on külastanud erinevaid muuseume ja näitusi ning küllap huvitub näituste tegemise ja nende interpreteerimise köögipoolest.