Leidub veel kaasmaalasi, kes mäletavad aega, kui Eesti tänavatel marssisid vabadussõjalaste kolonnid. Nende ees kanti lippu: ühel küljel rahvustrikoloor, teisel aga must-valge värvides kiri ja kujutised.

See oli alguses - vabadussõjalaste esimesel, legaalse ja avaliku poliitilise võitluse perioodil, mis võitlusele nende 1929. aastal asutatud üleriigiline liit otsustavalt pöördus 1931. a. kevadel ja mis kestis siis kolm aastat, kuni selle järsu lõpetamiseni valitsusvõimu poolt 12. märtsil 1934. Järgnenud teisel, illegaalse ja (pool)salajase poliitilise tegevuse perioodil sama must-valge värviühend kerkis veelkord esile ühel dramaatilisel hetkel. Salajane tegevus viis lõpuks välja nn. «8 detsembri mässukatse» plaanile ja selle paljastumisel leidis politsei Tallinnas Kadaka tee salakorterist sadu must-valgeid käelinte. Selliseid oli küll kantud ka juba varem, legaalsel perioodil, ja mässu teostumisel oleksid nüüd, 1935. aasta lõpul jälle ilmunud Tallinna tänavatele vabadussõjalaste tundemärgid.

Sisu:

Sissejuhatus - probleem, allikad, kirjandus, üldpilt

I EESTI VABADUSSÕJALASTE KESKLIIT (1929-1933)

Asutamine, eelkäijad, taust - Esimene kongress

Teine kongress

Põhiseadus: kvoorumi aktsioon (1931)

Põhiseadus: eelnõu aktsioon (1931-1932)

Kolmas kongress

Kasvu ja tõusutee aasta 1932

Põhiseadus: E.V. Keskliidu oma eelnõu (1932-1933)

Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu lõppjärk (1933)

Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu sulgemine - Vahemäng ja võit

II EESTI VABADUSSÕJALASTE LIIT

Eesti Vabadussõjalaste Liidu organisatsioon

Eesti Vabadussõjalaste Liidu poliitika

Legaalse vabadussõjaluse loojakul

Kaheteistkümnes märts

III LEGAALNE VABADUSSÕJALUS EESTIS (1929-1934)

Lisad

Isikunimede register

Allikad ja kirjandus

Zusammenfassung