Erni Krusteni (1900-1984) novellikogu iseloomustab enese ning maailma tunnetamise ja selle tunnetuse jagamise rõõm. Sageli on tema töödel autobiograafiline värving. Rõhutades elu kahepooluselisust, kujutades dissonantseid elujuhtumeid, väärtustab ta elu ja ilu, loodust, last ja kodutunnet.