Naistest, lastest, kodakondseist,

kõigist-kõigist lahku

ihkad äkki mõnikord

ja kallist kodust lahkud,

tasku pistad vilepilli,

kääru kõva leiba,

aia äärest kaasa kahmad

kepiks tubli teiba,

suures ilmas sugurahvast

hulgub ikka ringi,

tahad korraks kohata

neid isepäiseid hingi,

tervitada tuuleveskeid,

merest tõusvaid pilvi,

päikesesse vaadata,

kuni on veel silmi.