Mormooni raamat on mormoonide ehk The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints peamisi pühasid tekste Piibli kõrval. Raamat avaldati 1830. aastal ning selle tõi avalikkuse ette Joseph Smith, kes väitis, et tõlkis selle muistsetelt kuldplaatidelt. Mormoonide õpetuse kohaselt sisaldasid need plaadid Ameerika mandril elanud muistsete rahvaste ajalugu ja prohvetite kirjutisi ning nende tõlkimisel juhendas teda ingel Moroni.

Raamatu sündmustik algab umbes 600 aastat enne Kristust, kui üks juudi perekond lahkub Jeruusalemmast ja rändab Jumala juhatusel Ameerikasse. Järgnevad sajandid kirjeldavad nende järeltulijate kujunemist mitmeks rahvaks, nendevahelisi sõdu, poliitilisi konflikte, usulisi õpetusi ja prohvetite tegevust. Mormooni raamatu keskseks sõnumiks on usk Jeesusesse Kristusesse. Selle kõige olulisem osa kirjeldab, kuidas ülestõusnud Jeesus pärast oma ristilöömist ja ülestõusmist ilmub Ameerikas elanud rahvastele, õpetab neid ning rajab nende seas oma kiriku.

Raamat koosneb mitmest väiksemast raamatust, mis on nimetatud erinevate prohvetite järgi. Lisaks ajaloolistele sündmustele sisaldab see jutlusi, usulisi õpetusi, prohvetlikke kuulutusi, moraalseid õpetussõnu ja kirjeldusi ühiskondade tõusust ning langusest. Mormoonide arvates täiendab see Piiblit ja annab täiendava tunnistuse Jeesuse Kristuse jumalikkusest.

Tänapäeval kasutatakse Mormooni raamatut kõikjal maailmas mormoonide jumalateenistustel, usuõpetuses, misjonitöös ja isiklikus piibliuurimises. See on tõlgitud paljudesse keeltesse ning kuulub koos Piibli, Õpetuse ja Lepingute ning Kalli Pärli raamatuga mormoonide pühakirjade hulka. Mormoonide jaoks on tegemist ajaloolise ja jumaliku päritoluga tekstiga, samas kui enamik ajaloolasi ja arheolooge käsitleb seda 19. sajandil loodud religioosse teosena, kuna raamatus kirjeldatud rahvaste ja sündmuste kohta ei ole leitud üldiselt tunnustatud sõltumatuid ajaloolisi tõendeid.