"Shona MacLeod istus oma lemmikpaigas rannal ja vaatas kaugele smaragdrohelisele merele. Tema elus tundus olevat suur auk. Pärast onu Jamesi ärasõitu Ameerikasse oli kadunud tüdruku side ümbritsevaga ja mitte keegi ei osanud teda aidata.

Mida ta vajab, ütles ta endale, on ime. Mitte mingi väike ime nagu tema taskuraha iseeneselik kahekordistumine või õun, mille liha kasvaks iseenesest tagasi, vaid üks tohutusuur ime. Kõige rohkem häiris teda, et ime võib juhtuda nii, et tema seda ei näegi.

See oleks just tema rumala pea moodi - vaadata sel hetkel valele poole ja näha seda ainult vilksamisi silmanurgast. Ta lihtsalt teadis, et tema elus on jõudnud kätte aeg, mil midagi peab juhtuma."