Rong liikus aeglaselt läbi asustamata ja lageda tundra. Ainukeseks elavaks olendiks selles troostitus üksinduses ja saabunud polaaröö hämaruses oli vaid meie vange täislaaditud rong, mis seal igikeltsal kasvavate samblike ja kidurate põõsaspajude ning üksikute siberi lehiste vahel edasi ruttas. Aeg-ajalt ilmus vaatevälja ka mõni väike järvesilm, mille pakane oli jõudnud juba kinni kaanetada.