Teismeline vajab lähedust, mõistmist, võimalust KELLEGAGI asju arutada. Loomulik on selleks terve ja toetav perekond, ainus kindlus, kus saab puhata maailma mürast. Seda tingimusel, et tunnistataks: ükski laps pole kellegi omand.

Ometi keskendub maailm grupimentaliteedile. Lapsi, kes on natuke ulakamad, vahetatakse välja nagu ettureid malelaual. Ning keegi ei vastuta. Ja mis veelgi huvitavam – tegelik süüdlane kaob nii peenelt, et arugi ei saa.

Mõnikord on kummaline vaadata, et kõik teevad tööd ja saavad palka. Paberitel on kõik korras. Tundub, et rahu on leitud. Aga mis tegelikult pere sees või pere ümber toimub? Ehk oleks tagumine aeg hakata tegelema lapse kui isiksusega.

See raamat on mõeldud abiks kõikidele lastevanematele. Lastekodujuhataja Inge Ojala jagab selles raamatus oma kauaaegset lastega töö kogemust, jagades vanematele juhiseid, kuidas teismeliseeas lapsi paremini mõista ja aidata.