”See, kes teab tõde ja seda välja ei ütle, on hädine argpüks!”

Julius Streicher (12. veebruar 1885 Fleinhausen - 16. oktoober 1946 Nürnberg) oli hariduselt õpetaja.

Esimeses maailmasõjas teenis ta mitmeid autasusid, nende hulgas esimese klassi Raudristi, ja saavutas

leitnandi auastme.

Pärast sõda ühines Streicher NSDAP-ga. Hiljem oli ta muuhulgas Frangimaa Gauleiter ja Riigipäeva liige.

Suurima töö natsionaalsotsialistlikus liikumises tegi Julius Streicher oma kirjastustegevuse kaudu. Tema

tähtsaim väljaanne oli ajaleht Der Stürmer, mis ilmus aastatel 1923-1945, ja mille üksikute numbrite tiraaž

oli parimal juhul kaks miljonit. Lehe tunnuseks oli Die Juden sind unser Unglück (Juudid on meie ebaõnn).

Streicheri kirjastus andis 1930ndail välja ka populaarsed lasteraamatud Der Giftpilz (antud eesti keeles välja

2007.a. USA-s nimega Mürgiseen – tellida saab www.third-reich-books.com), Der Pudelmopsdackelpinscher

ning Trau keinem Fuchs auf grüner Heid und keinem Jud bei seinem Eid – Ein Bilderbuch für Groß und Klein,

mis on peagi ilmumas Haamer-kirjastuse väljaandel lõpuks ka eesti keeles pealkirjaga Ära usalda rebast

rohelisel aasal ega ühtegi juudi vannet – pildiraamat suurtele ja väikestele.

Julius Streicherile saatuslikuks kujunes see, et ta käitus oma lemmikütluse kohaselt: ”See, kes teab tõde ja

seda välja ei ütle, on hädine argpüks!” Streicher, oma aja ehk parim juutluse tundja, rääkis ja kirjutas

juutidest otse ja ausalt. Pärast sõja õnnetut lõppu maksid juudi prokurörid ja kohtunikud talle selle eest

Nürnbergi näidisprotsessil karmilt kätte. ”Kohtupidamise” ajal Streicherit mõnitati ja piinati, lõpuks

mõrvasid juudid ta piinarikkalt. Streicheri surmanuhtluse põhjenduseks toodi ”inimsusevastased kuriteod”.