Fredi Tomps (s 1928) on Eesti kõige pikema kogemusega muinsuskaitsja ja arhitekt. Tema teekond Eesti pärandi hoidjana algas juba 1948. aasta kevadel, kui ta koos kaas- arhitektuuritudengitega koristas sõjas purustatud Niguliste kiriku varinguid. Fredi Tomps on üks väheseid, kes näinud sõjaeelset Narvat, see linn ja selle saatus on suunanud teda tööle muinsuskaitsjana.

Tema suur armastus on ka Eesti taluarhitektuur, ta on üks Eesti Vabaõhumuuseumi loojaid, aga ka taluarhitektuuri väärtustamise eestkõnelejaid Lahemaa rahvuspargis. Töö Teadusliku Restaureerimise Töökojas ja Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ette valmistavas meeskonnas oli tema eellugu tõusmaks Vabariikliku Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni loojaks ja Eesti muinsuskaitse tippjuhiks. Ta vastutas nii Eesti mälestiste kaitse eest kui ka koostöö eest rahvusvahelisel tasandil.