Raamatu kaanelt: Taani tuntud polaaruurija ja kirjaniku üks mitmest Gröönimaa-ainelisest raamatust käsitleb autori esimesi ekspeditsioone Gröönimaale. Selles kirjeldatakse sooja sümpaatiaga, kuid igati objektiivselt eskimote igapäevaelu ja toimetulekut jäise loodusega, nende kombeid ja saatust. Teoses meenutab autor oma noorusaega ja ka põhjusi, miks temast sai üldse polaaruurija ja –rändur. Eskimote eluolu kirjeldused on detailsed, nendes avaldab autor oma suhtumist võõrastesse tavadesse (kuidas ta tantsis noore eskimo neiuga, kes oma juuste eest hoolt kandes oli neid pesnud uriiniga) ning analüüsib eskimote tundeelu. Olulisel kohal on eskimote füüsilise vastupidavuse kirjeldused: viibimine «kõrvetavas» külmas, jääkülmad «suplused», pärast 13-tunnist aerutamist veel mitu tundi tantsimist jne. Valdav osa raamatust kuulub siiski autori enda ja teiste ekspeditsiooniliikmete igapäevatoimingute, juhtumuste ja seikluste kirjeldusele. Tutvustatakse ka teisi kuulsaid Arktika-uurijaid (Knud Rasmusseni, Mylius-Erichseni jt.).