sari: Eesti mõttelugu.

-

Nagu Linnar Priimägi ise ütleb, on sellesse raamatusse koondatud artiklid vormilt erinevad, teaduslikest vestelisteni. Osa neist on võimalust mööda viidetega varustatud, teiste puhul aga oleksid viited kui pommid jalus, näiteks seitsmest eraldi loost koosnevates ““Faustuse”-kõnelustes” – “mille punktiirseid servi markeerivad Richard Wagner ja Thomas Mann, kaks mu isiklikku suurt armastust peale Goethe, Düreri ning Hegeli”. Autor vahendab meile oma arutlusi peamiselt Goethest ja tema “Faustist”, kuid puudutab ka eesti kultuuri. Muuhulgas manitseb ta huvilisi põhjalikkusele: “Hegeli filosoofiat ei saa … tunda, tundmata tema mõtlemise kujundlikku tuuma, ja Goethe luulet ei mõista … keegi, kes ei tunne nende autori isiksust.”