"Herzen oli üks agraarpopulismi loojaist, kelle ideoloogiast lähtusid narodnikud, esseerid, trudovikud ning põllumajanduslik Ameerika Populistlik Partei. Tema loodud poliitiline kliima viis pärisorjuse kaotamiseni Venemaal. Herzeni autobiograafia "Minevik ja mõtted" on kirjutatud elegantselt, energiliselt ja kergelt ning sageli peetakse seda vene kirjanduse üheks parimaks autobiograafiaks." Viimane pole ka ime, tüüp terve elu suhtles euroopa omaaegsete ärksamate peadega, vene omadest rääkimata ja lõimis kõik mis nägi, kuulis, mõtles, läbi elas raamatusse, , lisas sinna ka näpuotsaga oma kirjavahetust ja muud.

Esimene osa algab päris lapsepõlvest ( Napoleon Moskvas, dekabristid jne ) ja edasi tuleb põhjalik pilt elust ja meeleoludest tagurliku Nikolai I aegsel Venemaal. Kaaslasteks tal seal Ogarjov, Bakunin, Belinski, Tšaadajev jt. Elu ja möll käis, nii et tuli pärast ülikooli kinnigi istuda, Vjatkas ja mujal pagenduses olla ning erinevaid kroonuameteid täita, kuni lõpuks siiiber sai ja sõitis naise, lastega läände tõde, õigust ja demokraatiat otsima.

Teine osa on eklektilisem ja seetõttu võibla natukse raskem lugeda a üldse mitte vähem huvitav ja seal toimetataksegi juba Pariisis, Itaalias, Inglismaal ja viimases viljeldakse ka vabameelset ajakirjandust, tehakse kodumaa tarvis midagi analoogset, kui nõuksi ajal Ameerika Hääl või Vaba Euroopa oli. Suhtleb ja toimetab siin selliste tegelastega nagu Rothcshild ( juudist pankur ), Victor Hugo, Garibaldi, Proudhon jt ( vilksatab ka Marx, kes küll Herzeni peale kandis kauna ja vastupidi ka ). Ühesõnaga õhus olnd ühiskondliste ideede, filosoofliste vaidluste, poliitiliste sündmuste, anekdootide, eraelu ja veel saja asja mõnusa stiiliga kirja pandud mikstuur.

PS Mu arust arust Eesti teatri üks paremaid instseneeringuid ka selle raamatu põhjal tehtud, kolmeosaline seilline siin oli paar aastat tagasi