Matti Moguči on Eesti kirjanduses tähelepanu pälvinud kirjanduslik müstifikatsioon – pseudonüüm, mida kasutasid ühiselt luuletaja Priidu Beier ja kunstikogujana tuntud Matti Milius. See sündis 1980. aastate algul varjunimena, mille all kirjutas tollase ühiskonna vastu protestivaid luuletusi peamiselt Beier, Milius kandis neid ette. Miliuse väitel on pseudonüümi kasutanud teisedki autorid, näiteks Hasso Krull.

Esimesed kaks Moguči autorinimega luulekogu olid "Mina – Eiffeli torn" (1982) ja "Mina – metsikuim mehike" (1984). Ametlikult sai trükiloa alles kolmas luulekogu, 1989. aastal ilmunud "Õrn ja rõve". Moguči kaks käsikirjalist luulekogu avaldati lõpuks trükis: 1999. aastal "Mina – Eiffeli torn" ja 2005. aastal "Mina – metsikuim mehike".

Priidu Beieri looming, mis koondus Moguči nime alla, on olnud valdavalt maskuliinne, jõuline ja käsitlenud ka otseselt seksuaalseid teemasid, säilitades samas Beierile omase (enese)iroonia.