Filoloogilise kirjanduse klassikasse kuuluv Erich Auerbachi (1892–1957) «Mimesis» on isikupärase stiiliga suur narratiiv õhtumaise kirjanduse evolutsioonist realismi suunas. Ajaloolisel teljel käsitletakse müütilisi, usulisi, ajaloolisi, biograafilisi, ilukirjanduslikke kui ka manifestatiivseid tekste. Auerbach uurib viise, kuidas autorid taasloovad tekstides keelevahendite abil oma maailma. Raamatu peatükid liiguvad mõne erilise nähtuse, üksikteose lõigu juurest üldiste printsiipide või tähelepanekuteni ning üldise juurest tagasi üksikuni. Nõnda saab lugeja eepilise vaate kirjandusloole ja samas hulgaliselt kirjandusteaduslikke fakte ja materjali.

Auerbachi «Mimesist» on lakkamatult täpsustatud, vaidlustatud ja täiendatud, kuid pole üritatudki ületada.

Raamatus esinevate tekstinäidete tõlkimisel on abiks olnud Marju Lepajõe, Ülar Ploom ja Kaia Sisask.