Raamat uurib tähendusi, mida inimkond on sajandite vältel omistanud taevakehadele, alates Päikese kui loova energia allika universaalsest sümboolikast kuni keeruliste mustriteni, milles on ära tunda erinevad tähtkujud ja täheparved Orionist Plejaadideni.

Raamatus on kasutatud astroloogia, astronoomia, antropoloogia ja teiste nii klassikaliste kui kaasaegsete teadusharude andmeid.

Autorid näitavad taevanähtuste erinevaid tõlgendamisviise, mis on välja kasvanud erinevate kultuuride vaimsetest ja psühholoogilistest tajumustest, sealhulgas asteekide, maiade, Mesopotaamia ja muistse Egiptuse, Põhja-Ameerika põlisrahvaste , Hiina ja hinduistlikus kultuuris.

Illustratsioonidena on kasutatud kunstiteoseid.