«Militaristi päeviku» sarja teises raamatus jätkuvad kindralite, polkovnikute, leitnandite, praporštšike juhtumised. Aukohal on endiselt piiritus, ka samagonniajamise näpunäited ei puudu raamatust. Üks lühem jutt ka stiilinäiteks.

Tehnikud hankisid piiritust. Lasid välja peaaegu kolmeliitrise purgitäie. Kehvasti ainult, et piirituse väljalaskmiseks kasutatud voolikujupp polnud kõige puhtam ja sisaldas igasugu peenemat metallilist ollust. Et ajad olid juba uued, otsustati kasutada ka uusi tehnoloogiaid – saadeti kõige noorem jooksuga apteeki. Pampersit ostma. Et piiritust filtreerida. Valasid piirituse pampersi peale, istusid ja ootasid. Alatu pampers imes salakavalalt kõik kuni viimse tilgani endasse… Korralikud pampersid olid. Nagu reklaamis lubatud. Mitte piiskagi ei andnud välja. Loksuta või vääna kuidas tahad. Efekti pole. Aga kui te nüüd arvate, et seltskond jäi kaineks, siis eksite rängalt. Muidugi mitte. Ehtlennuväelasliku leidlikkusega tehti järjekorras näole kompressi. Pampersiga…