Noor ja kogemusteta Avit saabub UNESCO esindajana Prantsuse ühe endise asumaa, nüüdse verivärske vabariigi pealinna, kus noor Aafrika talle juba esimesest momendist varvastele astub. Avit’l on õnnetuste peale talenti. Ta saabub siia avakäsi, kuid kästakse otsekohe tagasi pöörduda. Siin töötab tema juurest põgenenud naise võrgutaja, naine ise aga elab neegrist ministriga. Sellega ootamatuste ahel veel ei katke...

-

Nii algab ja kulgeb Georges Conchoni romaan «Metsik riik» mis tunnistati 1964. aastal Goncourti preemia vääriliseks. Conchoni lemmikvõtteks on balzaclik illusioonide purustamise meetod, mis on kasutusel ka «Metsikus riigis», kus on vastandatud abstraktsed pettekujutelmad rassiprobleemist ning tegelikult funktsioneeriv rassism. Romaani prantsuskeelne, pisut kalambuurlik pealkiri tähendab nii metsikut riiki kui ka metsluse astet, seisundit. Kirjaniku talendi muude vooruste kõrval tulebki hinnata veenvat loogikat, millega on reprodutseeritud tuttav nõiaring: üks rassism tingib paratamatult teist, legaliseeritud vägivald toodab legaliseerimata vägivalda ja sellega – ning mitte paljalt rumalusest – omaenda olemasolu õigustust.

-

Prantsuse keelest tõlkinud Henno Rajandi. Trükitud 25 000 eks.

-

Sari: Loomingu Raamatukogu, 11-13